Mis on kunst?

Kunst tekkis koos inimühiskonnaga juba kiviajal. Kunsti kaudu on inimene õppinud tundma elu ja iseennast. Kunst on midagi sellist, mida inimene on teinud vaatamiseks, kuulamiseks, jälgimiseks. Tihti tajutakse kunstina selliseid inimeste tehtud või ümberkujundatud esemeid (artefakte), millel puudub praktiline otstarve. 

Kunst on kunstniku loome, mille abil kunstnik edastab vaatajale oma sõnumit või esitab küsimusi.

Mis on kunstiajalugu?

Kunstiajalugu uurib kunsti arengut ja muutumist läbi erinevate ajastute.

Rohkete piltidega illustreeritud, kaasahaaravalt ja lihtsas eesti keeles on koostatud raamat "Õpilase kunsti entsüklopeedia" (autor: Kalle Klein). Sellest raamatust leiad teavet nii kunstiajaloo kohta, kunstimõistete selgitusi kui ka fakte tähtsaimate kunstnike tööde ja nende elulugude kohta.

Kes on kunstnik?

Igal ajajärgul on kunstiga tegelevatesse inimestesse suhtutud pisut erinevalt. Koopamaalide loomise ajastul oli kunst seotud usuga ja kunstnik oli omamoodi maag. Keskaja kunstnikud, kes valmistasid puust või kivist ilmekaid skulptuure ja püstitasid katedraale, ei pidanud ennast suurteks kunstnimeks vaid pigem meistriteks ja käsitöölisteks. Suhtumine kunstniku kui suurde isiksusse kasvas renessansiajal (15.-16. saj), kui esile tõusid mitmed tunnustatud suured meistrid nagu Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffael. Uusajal kasvas kunstniku roll, kuid tema loominguline vabadus oli piiratud. Kunstnikud said tellimusi kirikult, kuningatelt ja aadlikelt ning pidid järgima nende soove ja maitset, samuti kunstis kehtivaid tavasid. Ettekirjutatud normidest hakkas kunst ennast vabaks võitlema 19. sajandil. Eeskirju mitte järgivad kunstnikud ei leidnud esialgu tunnustust, nende töid ei ostetud ja nad pidid vaevlema puuduses. Heaks näiteks on siin praegu maailmakuulus Vincent van Gogh, kes müüs oma eluajal vaid ühe töö (tänapäeval maksavad tema maalid miljoneid). Nüüdisaja kunstniku rollid on mitmekesised. Kunstnikul on vabadus luua, mida ja kuidas ta soovib, kunstnik peab oskama ennast „müüa“ – ta peab orienteeruma reklaami- ja meediamaailmas, otsima oma töödele näituse- ja müügivõimalusi jne ja peab olema ühtlasi ka ettevõtja ja mänedžer.

Mis on kunstiteos?

Traditsiooniliselt on kunst mingi teos, mille kunstnik loob (maal, skulptuur, joonistus, kollaaž, installatsioon) kindlal eesmärgil. Kunst võib olla ka tegevus. Sellisel juhul on seesama tegevus, mida kunstnik teeb ka kunstiteoseks (tegevuskunstid). Kunsti kaudu väljendab kunstnik oma tundeid, tõekspidamisi, elamusi ja suhtumist maailma või esitab vaatajale (kunstipublikule) küsimusi.

Üldlevinud on tänapäeval arusaam, et kunstiteos on see, mida kunstina pakutakse.

Religioossel eesmärgil loodud esi-, vana- ja keskaja kunstiteosed polnud mõeldud silmailuks, vaid kõrgemate jõudude (jumala) mõjutamiseks või usuga seotud kujutelmade visualiseerimiseks.

Koduseinte kaunistamiseks loodud kunst ilmalikel teemadel oli esialgu mõeldud vaatamiseks üsna kitsale ringile. 19. sajandil rajati Euroopas hulk kunstimuuseume ja kujutava kunsti teosed pandi publikule vaatamiseks näitusesaalidesse, nii muutus kunst järjest populaarsemaks ka lihtrahva seas.

Ettekujutuse traditsioonilisest kunstiteosest on pea peale pööranud ning kunstiteose mõistet laiendanud arvuti- ja internetiajastu.

 

Mona Lisa ehk La Gioconda, Leonardo da Vinci, 1503–1519

Igal kunstiteosel on oma saatus. Enne muuseumi jõudmist ning kuulsaks saamist on teos reeglina olnud kellegi eravalduses. Mõne teose kuulsaks saamisele võivad kaasa aidata ka juhuslikud asjaolud (näiteks „Mona Lisa“ varastati Louvre`ist 1911. aastal ja järgnenud otsingute ning taasleidmise järel kasvas tema kuulsus tunduvalt). Kunstiteoste tähtsus muutub ajaloos. On hulk näiteid, kuidas omal ajal tunnustatud kunstnikud ja imetletud maalid tänapäeval erilist huvi ei ärata või vastupidi – avastatakse päris uusi või hinnatakse ümber kunstiteoseid, mis varem tähelepanu pole pälvinud. Iga kunstiteost tuleb vaadelda konkreetses ajas, et mõista tema tähendust ja rolli.

Kus kunstnike töid näha saab?

  • Kunstnike töid eksponeeritakse muuseumites, galeriides, koduseintel, kunstnike kodulehtedel või virtuaalgaleriides, mis võimaldavad kunstiteoseid vaadelda läbi 360-kraadi videote või läbi tuuride muuseumis virtuaalselt ringi kõndides.
  • Tuntud kunstnike töid  saad uurida Wikiart‘is.
  • Eesti Kunstimuuseum (EKM) pakub kasutamiseks kunstnike töödest koostatud digitaalkogu.
  • Lisaks saad vaadata kunsti ka Eesti muuseumites tehtud videotest Eesti Kunstimuuseumi You Tube kanalil.
  • Google Arts & Culture pakub virtuaaltuuride võimalust paljudes maailma muuseumites (virtuaaltuuri sisenemiseks klikka muuseumi lehel Google Streetview nuppu).
  • Arte kanali 360 VR videod maalidest.

Kõige parem tutvuda kunstnike töödega pärismaailmas. Kui sul tekib võimalus külastada mõnda muuseumit või galeriid, kus eksponeeritakse kunstnike töid, kasuta seda võimalust ära!

100 kuulsat maali

Mis on oluline kunsti tegemisel?

Lase oma loovus valla ja naudi oma tegevust!

Suuremaid ja põhjalikumaid kunstitöid looma hakates on kasulik eelnevalt seda visuaalselt kavandada. Kavandis pannakse paika töö kompositsioon (üldine ülesehitus) või praneeritakse tähtsamaid detaile. Esialgse kavandi tegemiseks kasutatakse visandipaberit.

Visandipaber on justkui mõtlemisvahend. Sellele võib joonistada mitu pilti ja mitu kihti korraga. Visandipaberil ei pea midagi kustutama, sellel võib ka eksida. Visandipaberile ei pea tegema detailset ja korrektset joonistust. Visandamisel kasutatakse enamasti harilikku pliiatsit, kuid vahest lisatakse ka värvid, et esialgsel kavandil oleks juba näha ka värvide omavaheline sobivus.

 

Kunstivahendid

Hariliku pliiatsi märgistus

Pliiatsi tugevust märgistatakse tähtedega. Tähised on: “H” (hard ‘kõva’), “B” (black ‘must’), “F” (fine point ‘terav’). Mida suurem on number, seda kõvem või pehmem on pliiats. Tavaline kirjutuspliiats on “HB”

Kasuta joonistamisel erineva tugevusega pliiatseid. Pehmema (B) pliiatsiga saad hästi tumedad jooned ja sellega on hea varjutada, kuid ole pehme pliiatsiga töötades ettevaatlik, joonistatud pinda hõõrudes võib grafiit sattuda ka mujale paberi pinnale ja nii muutub töö määrdunuks. Kõvem (H) või keskmise pliiats (HB) teeb paberile heledamaid ja peenemaid jooni ja ei lähe nii kergelt laiali. Kirjutamiseks vali keskmise tugevusega pliiats.

Kuidas valmivad pliiatsid?

Kuidas valmivad pintslid?

Kristin Braks Ⓒ 2021. See leht on loodud hariduslikel eesmärkidel.

error: Content is protected !!